Põlvnemise lugu - 1. osa

Alustasime ühel päeval ammuse mõtte teoks tegemist ehk vurle ja lendur tahtsid täpsemalt uurida, kuhu ulatuvad meie juured meesliini pidi.

Teadsime, et esivanemaid tuleks otsida Ida-Virumaalt, täpsemalt Padaoru lähedalt. Polnud just palju, kuid abiks ikka. Allikaks antud tegevuses sai internet ja täpsemalt digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond Saaga.

Järgnevalt jagamegi seda, mida teada saime. Loodame väga, et põlvnemise esialgsel uurimisel kogutud info pakub huvi ka teistele, k.a meie Viru-Nigula kihelkonnast pärit ühiste esivanemate (Sepp-Aso-Aaso) järeletulijatele. Oleme tänulikud märkuste, täpsustuste ja tagasiside eest.

24. mail 2012 saime avaldatud põlvnemise loole huvitava tagasiside, kus Marge teatas, et ristiisast Seppa on üks tema vanaisa ema esivanematest, kes ca 1772 läksid Viru-Nigulast ära Jõhvi kanti, vist Mäetaguse lähistele. Aitäh Margele ja kui ta peaks meid veel lugema, oleme huvitatud kontakteerumisest.

Tuleb meeles pidada, et enne kalendri muudatust olevad daatumid on antud allikate põhjal ilma uude kalendrisüsteemi ümber arvestamata.

 Otsustasime kasutada esmalt Eesti mõisaportaali abi. 

Saime teada, et ajaloolisele Virumaale (Wierland) kuulunud Viru-Nigula kihelkonnas paiknes 18 mõisat - 1 kirikumõis, 10 rüütlimõisat peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Sellele lisandus 9 karjamõisat. Meid huvitas Pada mõis ja selle ümbrus.

Eesti mõisaportaali edasi lugedes selgus, et ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Nigula kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Kunda valla territooriumile.

Varaseimad teated Pada mõisast (saksa k Paddas) pärinevad juba 1505. aastast.  Mõis kuulus 18. sajandi lõpul Vene saadikule Poolas Otto von Stackelbergile, kes lasi mõisa püstitada Eesti tolle aja ühe luksuslikuma peahoone. Viimane Pada mõisa 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli Alfred von Schilling. Mõisa peahoone põletati 1917. aastal ning sellest ajast alates on ta varemeis.

Hakkame siis  Viru-Nigula kihelkonnast pärit Aaso'de esivanemate tutvustamisega peale:

Vurlele oli meelde jäänud vanaisa jutust legend, et esivanemad tulid Viru-Nigula kihelkonda, ehitasid mõisa ahjud ja said töö eest maad. Legend on sellepärast legend, et ei pruugi olla sada protsenti tõde, kui midagi selle aluseks siiski toimus ja see mõis võis olla tõenäoliselt Wartz nüüd Varudi.
Seppa Tomas ja tema naine Maj

Seppa Tomasel ja tema naisel Majl oli palju lapsi, nagu sellel ajal ikka kombeks. Pereliin ei tohtinud katkeda.

1.  1728. aastal 27. Novembril sündis Arlas Seppa Tomase esimene poeg Niculas. Ristivanemateks olid Samma Madi, Saloma Jürri naise Ewaga. 

Allikas: Viru-Nigula koguduse Sünni-, abielu, surmameetrika ja andmed leeris käinute kohta 1694-1739 lk. 107. Link: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1231.2.2:98 

  NB! Selleks, et Saaga linke saaksite avada - peate endale Saagas konto tegema üleval, lehe vasakul nurgas link "registreeri" 

2.    1736. Juulis Wartz´is sündis teine poeg Jahn. Ristivanemaks oli Pebo Tomas, 
Allikas: Viru-Nigula koguduse Sünni-, abielu, surmameetrika ja andmed leeris käinute kohta 1733-1750 lk. 70. Link: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1231.2.3:38.  

Wartz kannab alates 1841 aastast nimetust Wardes, praegu tunneme teda Vana Varudi nime all. Esimesed teated Varudi mõisast (saksa k Wardes) pärinevad 1641. aastast. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Alexander von Weiß. Mõisa peahoone on ehitatud vähemalt kahes järgus. 19. sajandi algul või veelgi varem püstitati mõisa ühekorruseline kivist peahoone. Sama sajandi lõpupoole tehti talle parempoolsesse otsa kahekorruseline historitsistlik juurdeehitus. Kaasajal on mõisasüda eraomanduses, peahoone on kasutuses elamuna. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, sh virumaalik maakivist kaarakendega viinavabrik peahoone taga. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Nigula kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Viru-Nigula valla territooriumile.

Tasub ära märkida, et Seppa Tomase teise poja Seppa Jahni järeletulijatest said 1835 aastal Alt Wartz’is Pokkerid

3.  1744. aastal sündis Alt Wartz´is Seppa Tomase ja Maj kolmas poeg Maddi. Ristivanemateks olid Seppa Tõnnis, Retseppa Jürri, Seppa Maddi naise Marriga. 
Allikas: Viru-Nigula koguduse Sünni-, abielu, surmameetrika ja andmed leeris käinute kohta 1733-1750 lk. 151. Link: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1231.2.3:78

Seppa Tõnnise  (võib olla Seppa Tomase vend, kuigi nimi Seppa oli sellel ajal väga levinud) järeletulijatest said 1835 aastal Alt-Wartz’is Sepperid

4.   1746. aastal sündis Alt Wartz´is neljas poeg Tomas. Ristivanemad: Mihkli Niggol, Jaako Tomas, Retseppa Jürri naise Marriga, Seppa Tõnniste naise Kadriga. Seppa Tõnnis on alates kolmanda poja sünnist regulaarselt ristivanem. Allikas: Viru-Nigula koguduse Sünni-, abielu, surmameetrika ja andmed leeris käinute kohta 1733-1750 lk. 214. Link: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1231.2.3:110

5.   1747. aastal sündis Neu Wartz´is (alates 1841 Wardes, praegu Uus Varudi) Seppa Tomase ja tema naise Maj esimene tütar Kai. Ristivanemateks olid: Iwaski Mart, Jaho Tõnnis, Seppa Tõnnis naise Kadriga, Otsa Jürri naise Lehnoga, Niggola Mihkel naise Majga. 
Allikas: Viru-Nigula koguduse Sünni-, abielu, surmameetrika ja andmed leeris käinute kohta 1733-1750 lk. 273. Link: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1231.2.3:138

6.    1749. aastal sündis Alt Wartz´is viies poeg Tõnnis. Ristivanemateks märgiti Timmuska Niggola, Seppa Maddi, Weski Jürri, Seppa Tõnniste naise Kadriga, Jaani Ado naise Ewaga. Allikas: Viru-Nigula koguduse Sünni-, abielu, surmameetrika ja andmed leeris käinute kohta 1733-1750 lk. 14. Link: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1231.2.3:10

7.    1750. aastal 20. märtsil sündis Neu Wartz´is juba teine tütar Lehno. Ristivanemad: Maddi Jaan, Maddi Jürri naise Anniga, Otsa Jürri naise Lehnoga. 
Allikas: Viru-Nigula koguduse Sünni-, abielu, surmameetrika ja andmed leeris käinute kohta 1748-1770 lk. 10

Link: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1231.2.4:12

8.   Ja nüüd meid huvitav märge: 1754. aastal 11. jaanuaril sündis Alt Wartz´is kuues poeg Jürg. Ristivanemateks märgiti Seppa Tõnnis, Jaani Ado, Tenno Tõnniste naise Lehnoga. 
Allikas: Viru-Nigula koguduse Sünni-, abielu, surmameetrika ja andmed leeris käinute kohta 1748-1770 lk. 46. Link:  http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1231.2.4:48

Miks Seppa Tomase ja tema naise poeg Jürg meile nii oluline on? Sellepärast, et Seppa Jürg ehk Jürri Sündis Seppa’na kuid suri juba Aso’na.

Jürri Aso'st (tänapaevane nimekuju Aaso) ehk Seppa Jürrist ja tema perest räägime edaspidi järgmistes osades.