Ehitamine - ideest projekteerija leidmiseni

Öine Amsterdam

Inimesed on ehitanud läbi aegade, olgu siis tegemist kiriku või sauna püstitamise, maja ehituse, katuse parandamise, fassaaditööde, tiigi rajamise või mänguklotsisest linnaga.

Tänapäeval puutub meist igaüks ehitustegevusega igapäevaselt kokku.
Otseselt on meil ehitustegevusega side omanikuna, tellijana, töövõtjana või avalik-õigusliku asutuse teenistujana.
Kaudsel juhul puutume ehitustegevusega kokku kui kuuleme, et kusagil midagi ehitatakse või rajatakse.

Ehitamine, keeruline, pikaajaline ja paljude osapooltega protsess, kus kohtuvad tellija, projekteerija,  omaniku järelevalve, ehitaja jne. 

Ehitusseadus (edaspidi EhS) § 2 lg 6 defineerib ehitamist kui ehitise püstitamist, -laiendamist, -rekonstrueerimist, -tehnosüsteemi või selle osa muutmist või tehnosüsteemi terviklikku asendamist või -lammutamist.

Tahame seda endale tunnistada või mitte, kuid tellija on ehitise juures kõige olulisem isik. Just omanik  ja/või tellija määrab, kuhu ja milline ehitis tuleb. 

Arhitekt annab hoonele välimuse, insener tagab püsivuse, ehitaja realiseerib idee, kuid kõik nad palkab tellija. 

Tema otsustab, kes-, mis summas-
, millal-, kuhu, milise aja jooksul ehitab ning kaua ehitis püsima peab.

Järelikult on tellijal enne ehitamise juurde asumist vaja endale lähteülesanne üksipulgi selgeks teha, kui ei taha hiljem enda peale pahane olla. Ta on oluline isik ja tal on suur vastutus.

Iga laps on oma vanemate nägu ja ehitis on tellija laps

Tavaliselt eelistab meie keskmine tellija madalamat hinda ja väiksemat ajakulu. Kuigi see on majanduslikult kasumit taotleva projekti puhul (pean siin eelkõige silmas müügiks-, väljaüürimiseks- mõeldud hooneid) loomulik, siis sundmõtteks muutudes ei ole saavutatav lõpptulemus enam kvaliteetne ja tihti ka mõistlik.
Oluliseks muutub rajatavalt hoonelt loodetav kasumiootus, mis väljendub hilisemale ostjale madalama kvaliteediga tootes, rentnikule, üürnikule madalama kvaliteediga elu- või äriruumis.
Seega on algselt kasumijahis sisse planeeritud petmine.
Vaevalt keegi arendaja tehingu teist poolt teavitab, et hoone mida müüakse, välja renditakse või üürile antakse on projekteeritud ning ehitatud võimalikult odavalt ja seetõttu halvema kvaliteediga ehk kogu projekti mõte peab silmas üksnes kinnisvaraprojekti arendaja omakasu:)

Üks peatöövõtja väljendus hiljuti üht keerukat objekti tutvustaval üritusel, et tegemist oli nii keeruka ehitusega, mis viis paljud alltöövõtjad pankrotti... Avaldusest jäi pigem kõlama uhkus, kui oma vigade/ eesmärgi tunnistamine.
Peatöövõtja nägi alltöövõtjate pankrotte ette. Tegemist ei ole amatööriga. Avaldused, et igaüks võtab oma riskid on petmine ja vastutusest kõrvale hiilimine. Alltöövõtjad pääsevad tihti turule üksnes läbi suurte peatöövõtjate. Järelikult kehtib paljudele valik, kas võtad töö selgelt alapakkumisega või lõpetad tegevuse. Muidugi on siin oma süü ka alltöövõtjatel, kes loodavad tihti jaanalinnu kombel pead liiva alla peites, et äkki läheb seekord õnneks.
Selline peatöövõtja tegutseb põhimõttel:"Uppuja päästmine on uppuja enda asi."
Oluline on enda kasum ja selle nimel pole ükski vahend lubamatu.
Eesmärk pühitseb abinõu:)

Loomulikult on enne ehitustegevuse algust vaja selgeks teha, mida ehitada (mõtlen siin nii projekteerimist kui ehitamist tervikprotsessina), kaua selleks aega planeerida ja mis kulusid see endaga kaasa toob. Alati on kuskil keegi, kellelt nõutakse arvete tasumist:)

Järgnevalt püüan anda omapoolse lühiülevaate ehitamise etappidest, mis ei pretendeeri ainuõigsusele. Hando Runnel on tabavalt väljendanud: "Igal poisil oma prisma, igal vennal vaateviis..."

ESIMENE ETAPP

Ühel hetkel tekib tellijal ja/või omanikul otsene või kaudne vajadus ehitamiseks.

Otsene vajadus väljendub konkreetse ehitise, nt eluaseme, olulise ühiskondliku hoone (kontserdisaal, raamatukogu, muuseum, esindushoone) soovis. Meil on vaja hoonet, oluline on hoone väljanägemine.  

Walhalla tempel Saksammal on koopia Kreeka Panteoni templist

Kaudne vajadus ehitamiseks eeldab ehitamist kui tegevust, st oluline on rahuldada põhisoov, milleks ei ole konkreetne ehitis vaid näiteks millegi tootmine, õpetamine, ravimine jne.
Oluline ei ole niivõrd hoone välimus kui sisu. Hoone mahu, kuju määrab tehnoloogia ehk mida selles hoones teha kavatseme.
Kas tuleb ehitis rajada loomade (nt lehmad, sead, hobused) tarbeks, paigaldada tehnoloogia millegi tootmiseks (nt sukad, keemia-, ehitustooted, toiduained), saada ruum toodete hoidmiseks (nt plahvatusohtlikud ained, külmutatud tooted).
Järelikult on hoone sellisel juhul üksnes kest vajaliku põhitegevuse tagamiseks.

Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ -  tootmishoone - projekt ja ehitus VMT Ehitus AS

Nõuanne: tee kindlaks kas Sul on otsene või kaudne vajadus ehitamiseks.

TEINE ETAPP

Uuri krundi hankimise võimalused, tee endale selgeks, kust tuleb raha ehk finantsressursside hankimise võimalused ja tingimused. Protsendimäärad on kõrged ja võib mööduda aastaid esimestest kuludest tuludeni jõudmisel.

Konsulteeri vastavate spetsialistidega (finants-, ehitus, eritööd, tehnoloogia) ja määra ehitise eeldatav otstarve, maht, tasuvus,  iga jne.
Tellija poolt valitud, eeldatav tehnoloogia määrab kust tuleb eemaldada reostus, määrdunud õhk, kas pinnad vajavad lisakaitset, optimaalne hoone kubatuur jne. Millised on vibratsioon, müra, erinõuded, piirangud arhitektuurile, -konstruktsioonidele, -valgustusele, -ventilatsioonile, -veevarustusele ja kanalisatsioonile. Sellise töö tulemusel valmib osa lähteülesandest ehk nn tehnoloogiline projekt.  
On selge,et nii spetsiifilistele küsimustele ei oska tellija iseseisvalt vastata ja ei peagi. Selleks on spetsialistid sh tehnoloogia tarnijad, hoonesse kavandatud protsessi tundjad, hoone hilisemad asukad, kellega tellija peab ühendust võtma ja kes aitavad koostada lähteülesannet, mida ehituse edasistes etappides saab aluseks võtta. 

Tellijal tuleb selles etapis ühendust võtta ka hinnaspetsialistidega, kelle hulgast tuleks valida välja koostööpartner. Muidugi võib ka lihtsalt ühekordselt teenuse tellida. Hinnaspetsialist määrab milline on eeldatav ehitusmaksumus, millised on eeldatavad ehitusmaterjalid,  hoone maht jne. Rõhutan siinjuures, et spetsialisti all mõtlen siin inimest, kes on reaalselt hindu teinud (rohkem kui paar korda), oma hindade tõepärasuse üle tagasisidet saanud ehitusplatsilt või elust ja veel parem kui tunneb ka üksipulgi projekteerimis- ja ehitusprotsessi ja neile esitatavaid nõudeid. Ühesõnaga on eluga kursis ja valdab teemat reaalselt, mitte ei pea ennast spetsialistiks:)
Andkem endale aru, et koostööpartner ei ole vaenlane ega ori. Tegemist on poolega keda pead usaldama. Ma ei pea siin silmas täielikku ehk 100% -st või pimesi usaldamist.
Miks ma sellele tähelepanu juhin? Olen kohanud elus suhtumist, kus lepingu teisse poolde suhtutakse kui pätti, ilma, et varasem kokkupuude seda õigustaks. Milleks aga peaks normaalne ja mõistlik inimene pätiga lepingut tegema? Alati on võimalik leida selline partner, keda võid usaldada kui professionaali ja korralikku isikut. Pigem meenub sellistel juhtudel kõnekäänd: "Kes teisele nime annab,see ise seda kannab.":)

Me ei osta poest vorsti vaid head maitset, rahulolu, naudingut.
Ka ehitusspetsialistide valikul on vale lähtuda madalast hinnast. Odav ehitusprojekt ei pruugi reeglina (kuigi tihti juhtub ka seda) endaga kaasa tuua palju vigu, pigem toob ta kaasa poolikud lahendused, pealiskaudsuse. Projekteerija poolt tellija rahustamine, et ehitaja lahendab sõlmed, viib lõpuni lahendused on sulaselge petmine.
Kuidas suhtuksite, kui kondiiter kinnitab teile, et tort on täpselt selline nagu vajate, ainult enne külalistele pakkumist tuleb selle kallal veel veidi nokitseda, siit sealt kohendada,maitsestada?

Mida me tegelikult vajame? Pigem head lahendust, garantiid, kindlustunnet ja rahulikku und.
Odaval ja kehval madratsil rahulikku und oodata ei maksa:)

Nõuanne: sellest etapist põgus üle libisemine maksab hiljem valusasti kätte.