Põlvnemise lugu 3-osa

Esimese kahe Viru-Nigula Aso'de (tänapäeval nimekuju Aaso) põlvnemise loo kokkuvõtteks: 

• Seppa Tomasel ja tema naisel Maj'l sündis poeg Jürri.
• Jürri Asol ja tema naisel Anno'l sündis poeg Mihkel. 

Nüüd täpsemalt Aso Jürri poja Mihkli Aso perest.
Allikas: Viru-Nigula koguduse Personaalraamat 1811-1835, Paddas, lk 343

Link: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1231.1.231:171 NB! Selleks, et Saaga linke saaksite avada peate endale Saagas konto tegema - üleval, lehe vasakul nurgas link "registreeri"

Mihkel Aso sündis 29. septembril 1784. aastal - suri 30. jaanuaril 1830. aastal. 
Mihkli naine Marri – sündis 1791. aastal.

1.      tütar Anno – sündis 1. Juuli 1817 - suri 12. Juuni 1835

Kui Jürri Aso (sündinud Seppa) peres oli rohkem tüdrukute õnne, siis Mihkel Aso pere oli rikkam poisslaste poolest.

1.      poeg Siim – sündis 3. August 1812

2.      poeg Jürri – sündis 9. Juuni 1815

3.      poeg Tomas – sündis 31. aprill 1820 - suri 21. Mai 1821

4.      meile oluline poeg Kustav – sündis 20. märts 1823

5.      poeg Jaan – sündis 17. Juuni 1828

Järgnevalt anname edasi informatsiooni mida saime Seppade ehk Asode pere kohta hingeloendeist ehk revisjonilehtedelt

Põlvnemise lugu - 2 osa

Viru-Nigula kirik tänapäeval

Viru-Nigula kirik on pühitsetud laevnike kaitsepühakule Nikolausele ja oma iseloomult Lääne-Virumaa kaitsekirik.Kirik ehitati tõenäoliselt 13. sajandi algul ja sai Rootsi-Vene sõjas raskelt kannatada (1657); võlvid koos tugedega ja portaalid purustati. 1660. aastail ehitati uus võlvlagi. Algselt madal torn sai praeguse kõrguse 1755. a. (kiviosa kõrgus 26,5 m). Kaotas II maailmasõjas tornikiivri ja katused (kiiver taastati 1988. a.). Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register

Vaatame nüüd lähemalt Seppa Tomase poeg Seppa Jürgi ehk Jürri peret (hilisem perekonnanimi Aso, tänapäevasel kujul Aaso).

Seppa Jürri sündis Tomase ja Maj kuuenda pojana 11. jaanuaril 1754. aastal Alt Wartz’is ja suri 18. augustil 1835. aastal Paddas.

Jürri oli surres 81 aaastane ja surma põhjuseks märgiti vanadus. 
Allikas: Viru-Nigula koguduse Meetrikaraamat 1834-1843, lk 254 rida 235.

Link: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1231.1.32:247   

 

Jürri naine oli Anno, kes sündis 13. novembril 1769. aastal ja suri 13. detsembril 1821. aastal. Anno vanus oli surres 52 aastat. 

Allikas:Viru-Nigula koguduse Personaalraamat 1811-1835, Paddas, lk 343. 

Link: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1231.1.231:171 - NB! Selleks, et Saaga linke saaksite avada peate endale Saagas konto tegema - üleval, lehe vasakul nurgas link "registreeri"
Jürri ja Anno abielu oli lasterohke, kokku sündis neil 9 last, kellest 3 olid pojad ja 6 tütred. Allikas: Viru-Nigula koguduse Personaalraamat 1796-1816, Paddas, lk 466. 

Link: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1231.1.228:199

Nüüd lähemalt Jürri ja Anno poegadest:

Põlvnemise lugu - 1. osa

Alustasime ühel päeval ammuse mõtte teoks tegemist ehk vurle ja lendur tahtsid täpsemalt uurida, kuhu ulatuvad meie juured meesliini pidi.

Teadsime, et esivanemaid tuleks otsida Ida-Virumaalt, täpsemalt Padaoru lähedalt. Polnud just palju, kuid abiks ikka. Allikaks antud tegevuses sai internet ja täpsemalt digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond Saaga.

Järgnevalt jagamegi seda, mida teada saime. Loodame väga, et põlvnemise esialgsel uurimisel kogutud info pakub huvi ka teistele, k.a meie Viru-Nigula kihelkonnast pärit ühiste esivanemate (Sepp-Aso-Aaso) järeletulijatele. Oleme tänulikud märkuste, täpsustuste ja tagasiside eest.

24. mail 2012 saime avaldatud põlvnemise loole huvitava tagasiside, kus Marge teatas, et ristiisast Seppa on üks tema vanaisa ema esivanematest, kes ca 1772 läksid Viru-Nigulast ära Jõhvi kanti, vist Mäetaguse lähistele. Aitäh Margele ja kui ta peaks meid veel lugema, oleme huvitatud kontakteerumisest.

Tuleb meeles pidada, et enne kalendri muudatust olevad daatumid on antud allikate põhjal ilma uude kalendrisüsteemi ümber arvestamata.

 Otsustasime kasutada esmalt Eesti mõisaportaali abi. 

Saime teada, et ajaloolisele Virumaale (Wierland) kuulunud Viru-Nigula kihelkonnas paiknes 18 mõisat - 1 kirikumõis, 10 rüütlimõisat peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Sellele lisandus 9 karjamõisat. Meid huvitas Pada mõis ja selle ümbrus.

Ehitamine, miks see ehitusluba siis vajalik on?

 A ja O kauplus Olustveres. Projekteerimine ja ehitus VMT Ehitus AS 

Luba, keeld ja käsk

Luba on õigustus sooritada teatud toiming (omane eraõigusele) ning eeldab, et enne loa väljastamist on konkreetsel tegevusel kehtinud keeld. Keeld on otsene juriidiline kohustus jätta teatud toiming sooritamata (omane karistusõigusele). Käsk on otsene juriidiline kohustus sooritada teatud toiming (omane haldusõigusele). 

Ehitusloa põhieesmärgiks on ennetada ehitusnormide või planeeringutega vastuolus olevate hoonete ehitamist.

Vastavalt ehitusseadusele (edaspidi EhS) on ehitusluba kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) või riigi nõusolek (EhS § 22 lg 1), mis eemaldab eelnevalt kehtiva preventiivse keelu konkreetseks ehitustegevuseks (tegemist on ühepoolse haldusaktiga). Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus (EhS § 23 lg 1).  Oluline on silmas pidada, et üldine keeld eemaldatakse ainult loaga antud osas. Teistes osades jääb keeld kehtima.

Millal me KOV-i nõusolekut ei vaja?

Alla 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitise puhul ei ole kohaliku omavalitsuse nõusolek vajalik. Kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m², pole ehitusluba vajalik ja piisab kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust (EhS § 16 lg 1). 

Aivar Kuuskvere, Rannu ehitusinsener ja Rõngu vallavalitsuse liige, kelle lisakohustus on tegeleda ehitusküsimustega, juhtis õigustatult minu  tähelepanu, et kirjalik nõusolek on ikkagi ka sisuliselt "ehitusluba" ja kui keegi jätab teatamata, et ta ehitab alla 20 m2 suurusega ehitist, siis tal luba seda teha ei ole.
Alus tuleneb EhS § 16 lõikest 6,mis sätestab,et detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama kohalikku omavalitsust ja selleks esitatakse kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud vormi kohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Kui kohalik omavalitsus ei esita nimetatud tähtaja jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. [RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]

Mida ehitusluba lubab?