Ehitusloa põhieesmärk on ennetada ehitusnormide või planeeringutega vastuolus olevate hoonete ehitamist.
Ehitusloa taotlemiseks sobiv ehitusprojekt eelprojekti staadiumis ei sobi ehitamiseks.
Ehitusloa taotlemiseks sobiv ehitusprojekt eelprojekti staadiumis ei sobi ehitamiseks.
Onninen Express lao- ja müügihoone Jõhvis projekt ja ehitus VMT Ehitus AS
Ehitamisele
esitatavad põhinõuded
Ehitusseadus
(RT I 2002, 47, 297, jõustunud 01.01.2003, edaspidi EhS) määrab §-s 12, ehitamisele
esitatavad põhinõuded:
-tähtsamaks nõudeks on,
et ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile (välja arvatud käesolevas EhS-s
ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral)
- tuleb vältida
ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele
- peab olema ehitusluba
-ehitada võib ehitusettevõtja,
kes vastab EhS §-s 41 sätestatud nõuetele. Erandina ei pea ehitama
ehitusettevõtja, kui tegemist on enda tarbeks ehitamisega ja tegemist on
üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitisega (väikeehitist
defineerib EhS § 15).
Seega on
ehitamisele esitatav põhinõue: ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile.
Mis on
ehitusprojekt?
Ehitusseaduse § 18 defineerib ehitusprojekti kui ehitise
või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogumit, mis
koosneb sh tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist jne.
Ehitusprojekt ei ole lihtsalt dokumentide kogum vaid peab olema koostatud
selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis (ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt
ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, mis jaguneb
hooneks ja rajatiseks) vastaks EhS §-s 3 sätestatud nõuetele ning koostamisel
tuleb lisaks arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid avaliku teabe
seaduse (edaspidi AvTS) tähenduses.
Ehitusprojekt on üldmõiste. Projekt koosneb erinevatest
staadiumitest: eelprojekt (edaspidi EP), põhiprojekt (edaspidi PP) ja tööprojekt (edaspidi TP), mis tagavad detailsuse ja
ulatuse.
Projekti funktsioonid toob välja EhS § 18, mis sätestab, et
ehitusprojekt peab võimaldama selle järgi: ehitusluba väljastada, ehitada, ehitist
kasutada ja hooldada, kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile, kontrollida
ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.
Lisaks peab ehitusprojekt olema (välja arvatud väikeehitise
puhul) koostatud või kontrollitud EhS §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva
vastutava spetsialisti poolt või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47
nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava
spetsialisti poolt.
Nõuded
ehitusprojektile (edaspidi NEP) on kehtestatud määrusena (EhS § 18 lõike 5
ja § 23 lõike 10 alusel), majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt (jõustunud
25.09.2010.a).
Ehitusprojekt
peab võimaldama selle järgi ehitusluba väljastada.
Selleks piisab täielikult eelprojekti staadiumist. „Nõuded ehitusprojektile“ §
16 annab reegli, et ehitusloa taotlemiseks esitatavale ehitusprojektile hinnangut andes lähtutakse üksnes EP mahust, olenemata loa taotleja esitatud ehitusprojekti
staadiumist.
See on loogiline ja õige lähenemine, sest projekt on otstarbekas viia kooskõlastuste ringile võimalikult varases staadiumis. Nii saab vältida olukorda, kus töö on arendatud välja eelprojektist järgnevatesse staadiumitesse ja siis selgub ehitusloa taotlemise protsessis ebameeldiva üllatusena muudatuste sisseviimise vajadus. Eelprojekti muutmine ei ole nii kulukas kui teha seda põhi- või tööprojekti staadiumis. Kui on soov hoida kulutusi kokku,tuleks tutvustada oma plaane kohalikus omavalitsuses veel varem, juba eskiisi staadiumis.
See on loogiline ja õige lähenemine, sest projekt on otstarbekas viia kooskõlastuste ringile võimalikult varases staadiumis. Nii saab vältida olukorda, kus töö on arendatud välja eelprojektist järgnevatesse staadiumitesse ja siis selgub ehitusloa taotlemise protsessis ebameeldiva üllatusena muudatuste sisseviimise vajadus. Eelprojekti muutmine ei ole nii kulukas kui teha seda põhi- või tööprojekti staadiumis. Kui on soov hoida kulutusi kokku,tuleks tutvustada oma plaane kohalikus omavalitsuses veel varem, juba eskiisi staadiumis.
Flint Kaubandus OÜ - kauplus-ladu-hooldekeskus projekt ja ehitus VMT Ehitus AS
Ehitusprojekt
peab võimaldama selle järgi ehitada.
Ehitusseadus ei too konkreetselt välja milline
ehitusprojekti staadium võimaldab ehitada. Võtame appi määruse nõuded ehitusprojektile ja
vaatame mis seal kirjas on. NEP § 12 määratleb, et TP on see
ehitusprojekti staadium, kus täpsustatakse eelprojektis ja põhiprojektis toodud
lahendusi selliselt, et oleks võimalik
ehitis terviklikult valmis ehitada. Tööprojektis
sisalduv tehniline informatsioon ja ehitise kvaliteedi kirjeldus peab olema
esitatud mahus, mis võimaldab teostada
ehitustöid ning monteerida ja
seadistada seadmeid. Tööprojekti joonised peavad olema koostatud nii, et
neid oleks ehitusplatsil võimalikult mugav
kasutada ehitustööde läbiviimise alusmaterjalina.
Ei ole kahtlust,
et TP staadium võimaldab ehitada.
Kas sama võimaldavad ka EP ja
PP staadiumid?
Kontrollime seda ehitusprojekti ühe funktsiooni peal, mis sätestab, et ehitusprojekt peab võimaldada kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile.
Kontrollime seda ehitusprojekti ühe funktsiooni peal, mis sätestab, et ehitusprojekt peab võimaldada kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile.
„Nõuded
ehitusprojektile“ § 10 defineerib, et eelprojekti staadiumis üksnes
analüüsitakse tehniliste ja arhitektuursete lahenduste ökonoomsust ja
tehniliste lahenduste sobivust ehk EP ei määrata midagi lõplikult kindlaks. Projekteerimise järgmistes staadiumides (PP ja TP) on tarindite osas võimalikud muudatused k.a teised lahendused. Eelprojektist ei maksa sh oodata ja otsida konkreetseid
ehitusmaterjale, müüri paksust, betooni tugevusklassi, -armeerimist,
terasprofiilide või ka puitelementide ristlõikeid jne. Saame määrata üksnes orienteeruva ehitusmaksumuse (NEP § 10), sest kõik on alles lahtine, üheselt ja selgelt määratlemata (seda teeb PP, vt NEP § 11).
Kui tahaksime kontrollida et ehitamine on läbi viidud vastavuses
eelprojektile, oleks see väga keeruline, kui mitte võimatu. Eelprojektis toodud lahendus, et hoone kandekarkassiks on mõeldud teraskarkass ei tähenda seda, etoleksid määratud terasdetailide, -toodete ristlõiked. Raudbetoonist kandekarkassi puhul on ka mõttetu oodata, otsida, loota, et EP määraks betooni tugevusklassi, täpsustaks armeeringu jne. See ei ole EP ülesanne. Eelnevat kokku võttest peame meele pidama, et eelprojekt jätab alati nii öelda "otsad lahti", jättes võimaluse erinevatele
lahendustele.
Järelikult eelprojekti
alusel me ehitamise vastavust ehitusprojektile kontrollida ei saa. Staadium EP ei anna piisavalt täpseid lahendusi (ja see ei olegi tema ülesanne), mille alusel saaksime olla veendunud –
ehitatud on just nii nagu projektis mõeldud.
Selleks, et saaksime
kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile, peame täpsustama
kontrollitavad tooted, materjalid, lahendused, sõlmed jne. See tähendab, peame lahendusi edasi arendama,mis on juba järgmine ehitusprojekti staadium: PP või TP.
Põhiprojektis arendatakse edasi
eelprojektis toodud lahendusi ja esitatakse arhitektuurilised-, tehnilised
lahendused ning kõik olulised tehnilised nõuded ehitustoodetele, ehitisele ja selle
osadele. Kui EP staadiumis üksnes analüüsiti tehniliste ja
arhitektuursete lahenduste ökonoomsust ja tehniliste lahenduste sobivust siis PP-s on arhitektuursete ja tehniliste parameetrite kirjeldus esitatud jooniste ja
tehniliste kirjelduste kogumina sellisel tasemel, mis annab selged ja üheselt
mõistetavad tehnilised lahendused (NEP §11).
Kui eelprojekt võimaldab määrata üksnes
orienteeruvat ehitusmaksumust (NEP § 10), siis põhiprojektis sisalduv tehniline
informatsioon ja ehitise kvaliteedi kirjeldus võimaldab viia läbi ehitushanget
ja koostada ehitamiseks hinnapakkumist (NEP § 11).
Kokkuvõtvalt leiab eelprojektis kajastatu edasi arendamist
põhiprojektis ja täpsustatakse tööprojektis sellise mahuni, mis võimaldab
täpsustada ehitusmaksumust, teostada ehitustöid ning monteerida ja seadistada
seadmeid. Eelprojekti põhiülesandeks on olla ehitusloa taotluse alus
ja lähteülesanne järgmistele ehitusprojekti staadiumitele.
Lihtsustatult võib öelda, et ehitamine
on lubatud reeglina TP staadiumis koostatud ehitusprojekti aluseks
võttes, kuid erandina ka PP alusel. Kõik oleneb ehituskonstruktsioonide
keerukusest ja sellest kas piisab tüüpsõlmedest, -lahendustest jne.
Näiteks raudbetoonkonstruktsiooni puhul ei tohiks ehitada, kui
ei ole projektis kindlaks määratud armatuur, kus ta täpselt paikneb, millised on ülekatted – järelikult on vajalik tööprojekti staadium.
Lihtsama ehitise puhul, kus ei ole vajadust kõiki sõlmi projektis lõpuni läbi lahendada, on ilmselt lubatud ehitada ka põhiprojekti baasil.
Sellisel juhul peab piisama põhiprojektis esitatavatest olulistest sõlmede
(sh sokkel, räästas, nurgad, avaküljed vms) põhimõttelistest tüüplahendustest.
Kindlasti ei sobi ehitamiseks aga eelprojekti staadium.
Lõpuks ometi on ära seletatud, miks ei saa eelprojekti järgi ehitada. Võib ka teistpidi öelda- lõpuks ometi on ära seletatud, miks meil tööprojekti vaja on.
VastaKustutaPisike selgitav näide ka. Minu juurde tuli tellija ja ütles, et tal on 3m sildega terastala vaja. Kui ma küsisin, et millised koormused sellele talale mõjuvad, siis tellija solvus, et ma temalt nii võhikliku küsimuse küsisin. Seepeale näitas tellija mulle eelprojekti, kus oli näidatud, et ava sildamiseks tuleb paigaldada terastala.