"Päikesetüdrukule" Pähklikoores, ümber laiuv vesi...

Need päevad, mis on möödunud Su kõrval

see tunne, püsivalt mis saatnud mind
on kuskil kaugel, samas suisa kõrval,
ta on mu südame ja hinge vaikne viis.

See vaevukuuldav muusika,
       mis kostnud läbi argimelu,
                  ei ole pelgalt möödanik
                                        või lihtsalt hetk,
vaid tasakaaluseisund,
          mida soovind terve elu,
                   üks sadam kust taas algab,
                               kuhu suubub meie retk.


Sealt sadamast, külg külje kõrval kahekesi
on kulgend, piki vetevälja meie tee,
käest kinni, pähklikoores, ümber laiuv vesi,
pilk Sinu silmades mis kaunid nagu pärlikee.

Oh tüdruk tänan saatust, et Sa kaasas oled
just selline, kes segi ajanud on mehe pea,
maailmas minu jaoks küll ilusamat pole,
mis kõik on tõsi ja on samas väga hea.