"Päikesetüdrukule" Veel mäletan

veel mäletan mis tunne hoida Sind on enda süles

kui sammusime üle silla, vanal, iidsel toomemäel.

ja joosta naerdes trepist musumäele üles,

koos jalutada roosas pilves, hoides kinni teineteise käest.

ja põigata seejärel varemetes torni tippu,

kus kahekesi kõrgust parem taluda.

ja vaadata kuis väljakul Sa kangil rippu,

end püüad vapralt üles tarida.

need lihtsad hetked, mis on talletunud jäädavalt mu hinge,

Su silmad vallatud ja lokkis, heintelõhnas juus.

laisk emajõgi, mille ümber sättisime oma ringe

kõik tundus esmakordne, värske, ilus ja nii uus.

aitäh mu tüdruk, naerusuine, armas,

et lasid näha ilu lihtsat, elu eneses.

ma armastan Sind igas omas ihukarvas

ma jumaldan Sind, hoides hellalt südames.

luuletused armastusest